Delfiin


 
(pildi allikas: http://mangukoobas.lahendus.ee/media_files/243784l.JPG)

Pikkus:1-10m
Liikide arv: kuni 50 liiki
Elukoht: Enamik liike elab soojades vetes.7 liiki elab Antarktikas ja veel 7 polaarjoone taga Antarktikas.
(pildi allikas:http://static1.fotoalbum.ee/fotoalbum/10/946/0109469486da03.jpg )
Eluviis: Delfiinid elavad karjana. Elab kuni 30 a. vanaks.
Ujumiskiirus: Enamasti 36 km/h, kuid võivad ka ujuda 60 km/h
Toit:Toituvad parvkaladest (kilu,heeringas, sardiin jne)
Hingamine: Hingavad kopsude abil. Lühikese aja jooksul võib ta sisse hingata kuni 10 liitrit vett.
Lapsed: Vastsündinu on umbes 80 cm pikk. Kaalub umbes 10kg.
Delfiinid on võimelised jäljendama helisid.Nad võivad jäljendada ka inimese sõnu, kuid nad ei saa sellega eriti hästi hakkama. Mõningad neist on öelnud nt. (”This Is a Trick”) ja veel mõningaid ingliskeelseid sõnu.
 Delfiinid on võimelised sukelduma kuni 25 m sügavusele vee põhja.Kui veetase väheneb, siis hakkab delfiin vees vähkrema. Kuigi see teeb kergemaks ka nende hingamist.
 Delfiinidele meeldib olla soojas veel nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes 25   kraadi..Vees, kus on alla 21 kraadi, nad hakkavad kiirelt ujuma, et sooja saada. Vesi, kus on üle 30 kraadi,  on nende jaoks palav. 
(allikas: http://delfiin.onepagefree.com/)

Kuuluvus

Delfiinid on kiiresti ujuvad veeimetajad, kes kuuluvad vaalaliste seltsi delfiinlaste sugukonda.

Kehaehitus

Delfiinlased on üsna väikesed (1-10m), enamasti väga liikuvad, sihvaka kehaehitusega. Delfiinidel on voolujooneline torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Suuremal osal delfiinlastel on olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedal . Sabauim tagaserv on sügava sälguga.

Kiirus

Delfiinidele meeldib mängida mööduvate laevade juures. Nende tavaline kiirus on 36 km/h, kui aga püsib kiirekäigulise laeva vöörilainel, siis isegi 60 km/h.

Helisignalisatsioon

Delfiinid on võimelised kuulma heli sagedusega mõnest tuhandest Hz-st kuni üle 100 000 Hz, mõnede andmete järgi ka kuni 200 kHz.

Hingamine

Delfiinid hingavad kopsudega. Väljahingamine on väga kiire, sellele järgneb kohe sissehingamine. Korraga hingab delfiin väga lühikese aja jooksul sisse 5-10 liitrit õhku.
 (allikas: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/delfiinid_anettekore.htm)





Riikliku looduskaitsekeskuse töötajad on teinud kindlaks, et laupäeval (24.09.2008) Tallinna lahest avastatud delfiini näol on tegemist valgekoon-delfiiniga (Lagenorhynchus albirostris), kelle meile lähim levila on Põhjameres.

Esmakordselt nägi laupäeva hommikul delfiini Tallinna lahes Viimsi kalur. Järgmisena nähti teda juba laupäeva õhtul harrastuspurjetajate poolt, seejärel jõudis info juba Riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) töötajateni.
Tallinna lahes delfiini liiki määramas käinud LKK seire-ja teadustööde spetsialist Ivar Jüssi sõnul on tegemist valgekoon-delfiiniga, millist liiki meie laiuskraadidel pole varem kohatud. «Ta on suhteliselt tavaline liik Põhjameres, kes võtab tihti ette pikki rändeid parasvöötme ja lähisarktiliste piirkondade vahel. Siia on ta ilmselt sattunud lähimast põhiasustusalalt Taani vetest,» märkis Jüssi.
Tegu on üle kahe meetri pikkuse täiskasvanud isendiga, kelle sugu ei õnnestunud esialgsel vaatlemisel määrata. Delfiin on väga seltsiva loomuga ja ujub meeleldi paadi kõrval kaasa. Delfiinile sobivat toitu Tallinna lahes peaks jätkuma ja hetkel on merevesi looma jaoks normaalse temperatuuriga.
Delfiine on Läänemeres ennegi nähtud. Näiteks paar aastat tagasi leiti Soome lähistel Turu saarestikus kalavõrkudest emane harilik delfiin koos pojaga. Jüssi sõnul on Läänemeres olemas ka oma delfiin, vaalaliste seltsi kuuluv pringel, kes on küll väga haruldane liik aga tema kohtamise tõenäosus on siiski suurem kui võimalus näha valgekoon-delfiini.
«Lootus on, et delfiin ujub 700 kilomeetri kaugusele tagasi oma vetesse, muidu võib ta suure tõenäosusega kalameeste võrkudesse sattuda ja hukka saada,» ütles Jüssi.






No comments:

Post a Comment

Subscribe to: Posts (Atom)